Magof Yu' Ni Finatto-mu! Maila Hålum Yan Ilao Håfa Guaha Guini!!!

Ai ya siña mohon hu ufresi hao gimen pat nengkanu'. Puedi ti un hinalang ya sumåga hao un råtu.
Put Fabot bibira hao tåtte guini mågi ya un bisisita yu' sessu sa' yahu ma bisita!!!



Sunday, October 9, 2011

I Lahin-Måmi Regino Jose

Regino Jose Santos
National Elementary Honor Society

I Lahin-Måmi Si Regino Jose


Guaha na biåhi gi familia unu gi famagu’on masåsångan nu i man åmku’, na kulan bihu osino biha na påtgun. Masåsångan esti sa’ ma repåra na i patgun gof malåte’, tomtum, yan menhallum. Kuntodu lokkue annok gi patgun na gof maolek kustombreña, gai respetu, men hassu, humitde gai mamahlao, goftao, yan gai maå’se. Esti na klåsin påtgun ti yaña applacha’, ha tunggu’ man utas guinahåña yan man hufot salape’ña, yan bunmachåchu lokkue’. Yaña lokkue’ parao fanungo’ pot lina’la yan kustombri kumu kinalamtin lina’la’. Gof intirisao, yaña mamaisen kuestiona, ya sessu ma sokni na mampos imbilikeru. Tengga lokkue’ esti na klåsin påtgun ti maå’ñao mañangåni i mane’luña yan puma’lun famagu’on na lachi siha kumu ha gacha’ na lachi siha. Guiya esti na klåsin påtgun i lahin-måmi as Regino Jose Santos.

Matai i sen mamis na Nanahu-Biha åntes ha’ di mafañågu si Regino. Regina Arriola Espinosa Såntos i naån-ña Si La Dafunta. Esta guaha tres lalahi-hu (guaha dos lahi-hu åntes di umasagua yu’ yan i asaguåhu) pues in diseha na para palao’an i neni, ya bai in fa’na’an “Regina Margarita” para si Mom yan Si La Dafunta Nånan Matgarita Arriola Espinosa, i Nanan Nanåhu-Biha. Lao låhi humuyung pues in fa’na’an gue’ “Regino Jose,” para Si La Dafunta Nanåhu-Biha yan Si Los Difuntu Tåtan Jose, i Tatan Nanåhu-Biha.

Gof dikike’ Si Regino annai mafañågu gue’. Na’ma’se’ lokkue patgun sa’ nina’yi atdit bosbos yan nina’yi ni guha. Lao magof na neni yan sen kariñosu. Gof yaña ma hoggue’ yan ma toktuk, lao siña lokkue’ un sotta na maisa ya maolek ha’. Ti pachang lao magof na neni.

Ni ti un å’åñu trabiha mumalångu ya atdidit le’lo’ña, ti siña måhgung. In kenne’ hulo’ para i mediku gi Naval Hospital ya ma nå’i ham åmut lo’lu’. Måhgung-naihun lao ti åpmamam duru gue’ ta’lu lo’lu’. In kenne’ tåtte gi mediku ya ma tulaika i amotña. På’gu na biåhi ti fina’maolek ni amut. In kenne’ tåtte mina’tres biåhi ya ta’lu ti inayuda. Mampus na’ma’se’ nenin-måmi pues hu faisen i man gachong-hu håyi tumunggo amånu na Suruhånu siña in kenne’ i lahin-måmi para bai in na’ fan ali’e’. Pues i kumpairen-måmi as Kenneth Villagomez Quenga kumonne’ ham para esti Suruhånu hulo’ giya Sinahåña. Ti hu hassu i na’åña i biha lao annai hu konne’ guatu Si Regino ha kuentusi Si Regino kulan esta åmku i lahihu, ya Fumino’ Chamoru. Pues ha sangåni yu i biha na åmku antiña i lahihu. Ha lasa i lahihu pues ha tågu’ yu para bai konne’ ta’lu guatu gi agupa’ na oga’an sa’ ha nisisita i biha ha rekohi todu i tråstes para i fina’tinas i amut. Hu faisen i biha kuåntu malago’ña para i apas i amut ya ilekña na guåhu diebi di bai hu disitdi segun tinagu’ kurason-hu .

Sigenti dia hu konne’ i lahihu tåtte gi gima’ i Suruhånu. Ha kuentusi ta’lu i lahi-hu ya kulan ha’ ha kumprendi ha’ i lahi-hu håfa ilelekña i biha. Ilekña i biha gi as Regino “Dispensa yu’ lahi-hu, sa’ ti yamu siempri esti ni para bai na’ o’u’ hao, lao sungon ha patgon-hu sa’ para i minaolek-mu. Para u linakngus todu eyi båba ginen san halom-mu. Pues mungga lulålu’ nu guåhu pot fabot ihu.” Pues ha tågu’ yu’ para bai na’ åsun Si Regino gi hilu’ alunan gi lamasa, ya bai baba i pachotña i neni-hu. Ha chule’ un syringe ya ha na’ bulala åmut pues ha na’ hålulum todu tåtte gi guetgueruña i lahi-hu. Ha sangåni yu’ i biha na ha na’ sesetbi i syringe para i man neni sa’ ti ma tåtåña’ i amut yanggin hana’ hålulum gi guetgueru. Ilekña i biha “Lao i man gai idåt, hu na’ siguru na ma tåña’.” Annai ha nå’yi hålum i biha i amut, hu li’e’ ha’ i matåña i lahihu na kulan manman gue’ lao ti tumanges. Ha tågu’ yu’ i biha para bai na’ tachu hulo’ Si Regino pues ha nå’i yu’ un låtan gånta para chinaolaon i flema. Pues ti åpmamam lokkue duru i lahihu muta’. Puru flema malakngus. Esta malakngus lokkue’ ginen sukosña. På’gu duru kumåti i neni-hu. Annai mahgung, ha tågu’ yu i biha para bai konne’ i lahi-hu tåtti ta’lu gi agupåña na ha’åne parao ma lasa ta’lu yan parao ma li’e’ kao fina’maolek ni amut.

Ha sangåni yu’ si Kenneth Kumpaileku na fuera di ma apåsi salåpe’, yaña i biha ma nå’i pugas yan maseha håfa na totche’ para i gima. Pues annai esta para bai in fan hånao, hu nå’i i biha sinkuenta libras na kostat pugas, un kes månuk ginen i Commissary yan sinku na kes soda, yan didide’ ha’ na salåpe’. Ha sen agradesi i biha lao ha sangåni yu’ na kulan mampus meggai, ya ti layiyi ni soda, lao ilekña po’lu ha’ sa’ siña ha usa para ufresimentu para i man bisita.

Sen måhgung i lahihu ni le’lo’ña. Gi magåhit, disdiki ayu na tiempu asta på’gu, tåya na tuma’lu i lahi-hu lo’lo’ña taiguihi na inatdit. Hunggan guaha na lo’lu’ yan mañum pat sinagu’ lao ti atdit ya ti gof åpmam na durånti. Hu faisen i biha håfa na ti fina’maolek ni i amut i mediku lao fina’maolek ni i amut Chamoru, ya ilekña sa’ i amut Amerikanu parao nina’ ånglu’ ha’ hao, ti ha na’ susuha mimsu i chetnut. Ayu na muta’ i lahi-hu ya malakngus todu i flema.

Esta onse åños idåtña i lahihu på’gu ya kumeke måhgung i guhåña ya måhgungn i besbus gi lasåsña sa’ ma dulok ni steroid ya ma nå’i lokkue’ steroid cream ya kada dia nisisita ha palai gue’ ni ayu na åmut. Gi inatan-hu nu esti na guiayayun na låhin-måmi, hunggan, bihu i antiña. Osgun yan sen maolek kustombreña. Ha gogof adahi i minaolek i familia. Ha sen osgi i matan nanåña gi annai påpåtgun ha i asaguåhu. Kulan kiridu gue na påtgun para hami, lao todudu i famagu’on-måmi in guaiya parehu.

No comments:

Post a Comment

Tuge' håfa gaige gi hinassomu!

Note: Only a member of this blog may post a comment.